Tööstressist ja mitte ainult
IT-valdkonda iseloomustab kõrge määramatuse tase, mis toob endaga kaasa äärmiselt tugeva igapäevase stressi: eeldab see ju oma tegevuse kooskõlastamist kolleegide, juhtkonna ja tellijatega ning tekitab mitmepoolse surve õhkkonna. Ja hakkavadki noort inimest vähehaaval tabama kõikvõimalikud füüsilised hädad: tekivad mingid probleemid seedimisega, unehäired ja kannatab ka välimus, kuigi käes on elu parimad aastad…
«Olen arvamusel, et stressi põhjustavad sündmused,mis tabavad meid ootamatult… Mida rohkem rituaale ja ettearvatavaid olukordi on teie igapäevases graafikus, seda vähem stressi tuleb kogeda», ütleb Jack Dorsey, üks Twitteri ja Square’i loojatest.
Hea ja halb stress
Inimesele on kasulik äge stress, mis viib mugavustsoonist välja, ning meile mõjub halvasti krooniline stress, mis kahjustab vähehaaval ja märkamatult tervist. Hea uudis on see, et kroonilise stressi kahjustavate tagajärgedega saab võidelda individuaalse stressitaluvuse tõstmisega, mis aitab vältida sellega seonduvaid probleeme.
Kolmas ja kõige ohtlikum stressiliik on kontrollimatu stress, millega on võimatu kohaneda ja mis soodustab nn õpitud abituse väljakujunemist – see on seisund, mille puhul inimene loobub igasugustest pingutustest midagi muuta. Sellisel stressil on omadus imbuda igapäevaellu niivõrd märkamatult, et inimene ei pane seda enam tähelegi − samas annavad selle tagajärjed tunda igal sammul.
Õpitud abituse seisundis inimene ei püüagi enam oma olukorda parandada, kuigi tal on selleks võimalused täiesti olemas. Õpitud abitus on seotud tundega, et oled väljapääsmatus olukorras, allasurutud ja jõuetu, et muutused on võimatud ja isiklik vabadus kadunud.
Kontrollimatu stressi seisund areneb välja juhul, kui täidetud on vähemalt üks neljast tingimusest: kui tundub, et on võimatu
- kohaneda mingi mõjutuse tagajärgedega;
- vältida mingeid mõjutusi või vabaneda nende tagajärgedest;
- ennustada mingi mõjutuse algust ja lõppu;
- mõista mingi tegevuse mõtet (ilmne mõttetus, irratsionaalsus).
Seda tüüpi stressiseisundis kaob inimesel seos oma isikliku käitumise motiveerituse ja välismaailmas aset leidvate sündmuste vahel. Tihti kutsutakse kontrollimatu stressi seisund esile ka kunstlikult inimeste parema manipuleeritavuse huvides, sisendades neile aktiivselt mõtet, et neist ei sõltu mitte midagi. Selle asemel et juba tekkinud stressi käes vaevelda, õppige selle tundemärke juba varakult tuvastama ja stressile vastu seisma.
Mida teha?
Tähtis on mõista, et stressi kontrollimise võime on puhtal kujul psühholoogiline tegur ja väga sageli täiesti subjektiivne tunne, sest reaalsuses ei puutu me kokku füüsiliste piinamisega. Seega tuleb alustuseks välja selgitada kontrollimatu stressi allikad oma elus ja kindlaks teha, millised on need tegurid, mis selle kontrollimatuks muudavad.
Teine lihtne ja tõhus samm kontrollimatu stressi korral on autonoomse käitumistsooni loomine ja seejärel tegelemine selle edasise laiendamisega.
Autonoomne käitumistsoon hõlmab tegevusi, mille olete eranditult endale valinud ise. Lihtsamalt öeldes, tehke kõike, «mis ei ole keelatud».
Teaduslikult on tõestatud, et isegi pisiasjad, mis on väljapääsmatus olukorras võetud isikliku kontrolli alla, aitvad probleemidega paremini toime tulla. Ilmselgelt absurdses olukorras viibides ärge hakake otsima selle varjatud tagamõtet, vaid looge isiklik sisemine tõde.
«Stress lähtub esmajoones situatsioonist, milles ei võeta tarvitusele meetmeid, mida suudetakse kontrollida. Niipea kui ma teen kindlaks probleemi olemuse ja võtan esimese telefonikõne või saadan esimese e-kirja, väheneb mu stressitase tunduvalt», arvab Jeff Bezos, üks Amazoni loojatest ja juhtidest.
Stressile allutatud rottidel läbiviidud katsed näitasid õnnetutel loomadel maohaavandite tekkimist ja immuunsuse langust. Kuid piisas puuri närimiseks oksakese panemisest või korralikust kaklusest, kui kõik stressitunnused kadusid.
Otsides võrdlusi inimelust, võib näiteks tuua pikad ja igavad koosolekud. Istumine ja vaikne viha on sellises olukorras halvim võimalus. Parem lükake märkamatult kingad jalast ja laske jalgadel puhata, s.t veetke tunnike kasulikult ja meeldivalt. Või autoga ummikus passides suhtuge sellesse kui ootamatult tekkinud vabasse aega – rääkige südamest telefoniga, lugege midagi huvitavat või tehke endale kaelamassaaži…
Taolist tegutsemist nimetatakse asenduskäitumiseks ja kõige parem on valida sellist tüüpi asenduskäitumine, mis seondub enda eest hoolitsemisega: füüsilised harjutused, massaaž, saun, altruism ja heategevus, eneseharimine ja muud hingele ja kehale kasulikud tegevused. Nii et võti stressiga võitlemiseks asub meil kahe kõrva vahel.
P.S. Väärtuslik nõuanne arstilt: õppige seda võtit õigesti kasutama! Ja kõiki IT-spetsialiste kutsun regulaarsetele osteopaatiaseanssidele. Võin lubada, et see on huvitav kogemus, valutu ning äärmiselt kasulik kogu tervisele ja psüühikale.
Irina Nikolajeva, arst-osteopaat
